MEIST

KES ME OLEME JA MILLEGA TEGELEME?

Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts (EAPS) on  pedagoogikateadlaste vabatahtlik ühendus, mis loodi 1930. aastal pedagoogikaprofessor Peeter Põllu algatusel ja taasasutati 20. jaanuaril 1989. aastal. Taasasutamise initsiatiivgruppi  kuulusid Aleksander Elango, Valter Haamer, Peeter Kreitzberg, Edgar Krull ja Inge Unt. Toonitamaks järjepidevust, tegi Valter Haamer ettepaneku nimetada taasloodud ühing Eesti Akadeemiliseks Pedagoogika Seltsiks. Otsustati laiendada seltsi tegevust ka Tallinnasse. Nüüd ongi seltsil kaks autonoomset osakonda – üks Tartus ja teine Tallinnas.
EAPS ühendab Eesti kasvatusteadlasi ja toetab eesti pedagoogilise mõtte arengut, selle uurimist ja tulemuste rakendamist praktikasse. Haridus- ja teadusministeeriumi ning Archimedesega toel antakse välja kasvatusteaduslike tööde preemiaid. Lisaks antakse koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi ning Tartu Ülikooli Sihtasutusega välja Peeter Põllu nimelist stipendiumi. Selts on kaasatud ka rahvusvahelisse koostöösse EERA (European Educational Research Association) liikmena. Täpsemalt: http://www.eera-ecer.eu/

 

SELTSI AJALOOST

6. aprilli õhtul 80 aastat tagasi kogunes Tartu Ülikooli peahoone auditooriumisse number kolm auväärne seltskond härrasmehi. Tuumikusse, kelle eestvõtmisel see kohtumine teoks sai, kuulusid: pedagoogikaprofessor Peeter Põld, Tartumaa koolinõunik Gustav Reial, algkooli juhataja Jüri Parinbak-Parijõgi, õpetajate seminari direktor Juhan Tork jt. Kohaletulnute hulgas oli nii õpetajaid, õppejõude kui üliõpilasi. Koosolekuga loodi ametlikult Akadeemiline Pedagoogika Selts, võeti vastu põhikiri ning jagati seltsisisesed ametid.
Seltsi arengusuundadest pidas programmilise kõne Juhan Tork. Seltsi asutajate nägemuse järgi pidi selts koondama kõiki pedagoogikahuvilisi, eriti sooviti kaasata üliõpilasi ning tegevõpetajaid. Avatus ja laiapõhjalisus oli organisatsiooni suur eelis, mistõttu liikmete arv kasvas kiiresti ja püsis seltsi tegevuse kõrgaegadel e. 1930-ndate esimesel poolel 60-80 piiril.
Suure huviga kuulati ka Peeter Põllu ettekannet Eesti teadusliku pedagoogika ülesannetest. Oma eruditsiooni ja oraatoriannet kasutades, innustas Põld pedagoogika õppimisele ja uurimisele ning tõdes, et on lubamatu kui “nii tähtsal teadusel nagu pedagoogika puudub oma selts, mille kaudu see harrastusala saaks keskenduse”.
Peeter Põllu aeg Eesti akadeemilises pedagoogikas sai kahjuks otsa sama aasta hilissuvel ning seltsi tegevuse keskendus alates 1930-aasta sügisest tema mälestuse jäädvustamisele. Just seltsi liikmete initsiatiivil alustati kõnelusi Põllu nimelise pedagoogilise uurimisstipendiumi loomiseks, lisaks tehti ettepanek Põllu mälestust jäädvustada iga-aastase teadusettekannete päevaga.
Seltsi tegevus jätkus regulaarsete ettekandekoosolekute näol. 16. novembril 1930 peeti ilmselt osavõtjaterohkeim koosolek seltsi ajaloos, suur enamus 70-st kohalolnust astus samal päeval ka seltsi liikmeks. Arhiivis säilinud osalejate nimekirjas leidub ka Hilda Taba nimi,  kes pidas samal koosolekul ettekande valitsevatest suundadest Ameerika kasvatusteaduslikus mõtlemises. Taba ei olnud ainult seltsi liige,  vaid täitis 1930/31  sügistalvel ka sekretäri kohuseid, kuuludes ühtaegu juhatusse. Seltsi astus ka Alfred Koort, kes oli naasnud õpingutelt Pariisist ja Aleksander Elango, kes oli samal ajal teadusstipendiaat Viini Pedagoogilises Instituudis, kuid viibis Tartus õppepuhkusel. 1933. aastal liitus seltsiga Johannes Käis. Seltsi asukohaks sai Eksperimentaalse psühholoogia ja pedagoogika laboratoorium Lai tn 36 Tartus.
Akadeemilise Pedagoogika Seltsi tegusamad aastad jäidki 1930-ndate keskele. Pedagoogika kui teaduse identiteedi kujunemisel peeti olulisemateks ülesanneteks erialase kirjanduse bibliografeerimist, pedagoogika terminoloogia väljatöötamist ning Eesti kooliajaloo uurimist. Hoolega jälgiti ja analüüsiti lääne haridussuundumusi, samuti rääkisid seltsi liikmed kaasa päevakajalistel teemadel (keskkooli reform, õpilaste selektsioon, võõrkeelte õpetamine jne.). Koostöös õpetajate liiduga anti välja pedagoogilist aastaraamatut, mis ilmus ajakirja  “Kasvatus”  lisana aastatel 1932, 1933 ja 1935. Väga populaarseks õpetajate hulgas kujunes 1933/34 toimunud õpilastetundmise praktikumid, kus ettekannete-referaatidega esinesid J. Käis, J. Estam, K. Ramul, A. Koort ja A. Elango. Ka olid juhtgrupil kavas õpetajate suvekursused, mis paraku ei realiseerunud. Alates 1938. aastast seltsi tegevus rauges.

TÄNAPÄEV

Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts taasloodi 1989. aastal.  Oktoobris 1988 tuli kokku initsiatiivgrupp, kuhu kuulusid Aleksander Elango, Valter Haamer, Peeter Kreitzberg, Edgar Krull ja Inge Unt. Toonitamaks järjepidevust tegi V. Haamer ettepaneku nimetada taasloodud ühing Eesti Akadeemiliseks Pedagoogika Seltsiks (EAPS). Otsustati laiendada seltsi tegevust ka Tallinnasse ning luua kaks autonoomset osakonda- üks Tartus, teine Tallinnas.
Ametlik taasasutamiskoosolek toimus 20. jaanuaril 1989. aastal Tartu ülikooli peahoones. Avasõnaks ja missiooniettekandeks said sõna kaks pedagoogikakorüfeed – Aleksander Elango ja Heino Liimets. Initsiatiivid, millega taasloodud selts välja tuli, ei erinenud palju 30-ndatel alustatust. Pedagoogikateaduse populariseerimiseks tehti ettepanek iga-aastaste preemiate määramiseks parimatele kasvatusteaduslikele uurimistöödele, õpetajate biograafilise leksikoni koostamises jõuti kokkuleppele H. Rannapi juhtimisel tegutsenud ÜPUI  kooliajaloo rühmaga.        Samuti taastati referaat-koosolekute ning EAPS-i aastaraamatute traditsioon ning  hakati läbi viima konverentse. 1989. aastal tähistati mälestuskonverentsiga Juhan Torgi 100-ndat ning 1992. aastal Hilda Taba 90. sünniaastapäeva. Kuigi aastaraamatute väljaandmine katkes kolmanda numbri järel, on elujõuliseks jäänud EAPS-i konverentsid, mis on ühtlasi ühendavaks lüliks Tartu ja Tallinna kasvatusteadlaste kogukonna vahel. Ajalooline järjepidevus on taastatud ka Peeter Põllu mälestuse jäädvustamisel. EV Haridus- ja teadusministeeriumi toel on asutatud Põllu nimeline stipendium säravamaile pedagoogikatudengile, ellu on kutsutud igasügisene üliõpilasteaduse päev. 30. aprillil 2010 tähistas selts oma 80. sünnipäeva ning esitles artiklitekogumikku “Õnnestav õpetus”.
inger2

karmen2

peeter

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.