UUDISED

Kasvatusteaduslike tööde riiklikule konkursile saab töid esitada kuni 1. märtsini (26.01.2017)

 

  1. aasta kasvatusteaduslike tööde riiklikule konkursile saab töid  esitada kuni 1. märtsini (kaasa arvatud). Konkursi preemiafond on 8100 eurot. Preemiad antakse üle aprillis Tallinnas toimuval hariduskonverentsil.

Juhime teadustööde esitajate tähelepanu sellele, et osades kategooriates toimub konkurss üle aasta.

Sel aastal ootame töid järgnevates kategooriates:

–          võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel

–          magistritöö

–          publitseeritud/aprobeeritud doktoritöö (Heino Liimetsa nimeline preemia)

–          didaktilis-rakenduslik töö või õpik (üld-, kutse- ja kõrgharidusõpikud, mida täiendavad metoodilised juhendmaterjalid ja õpetajaraamat)

 

Kasvatusteaduslike tööde riiklik konkurss aitab esile tõsta ja tunnustada parimaid kasvatusteadlasi ning kasvatusteaduslikku uurimistööd laiemalt, õhutades uurimistulemuste publitseerimist ja tutvustamist õpetajatele ning kogu avalikkusele.

Esimene, toona Heino Liimetsa nimeline kasvatusteaduslike tööde konkurss, toimus 1990. aastal. Konkursi üle veerandsaja aastase ajaloo jooksul on tunnustatud sadu haridusteadlasi. Möödunud aastal esitati konkursile 39 teadustööd.

Aastast 2002 on konkursil riikliku konkursi staatus, seda korraldavad Eesti Teadusagentuur ja Eesti Akadeemilise Pedagoogika Selts,  rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Konkursi veebileht:  http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/kasvatusteaduslike-toode-konkurss/

 

Kontakt ja lisainfo

Sirli Taniloo, Eesti Teadusagentuur

telefon: 7 317 347; 52 60 562

e-post: sirli.taniloo@etag.ee

————

Parimad kasvatusteadlased 2016 on selgunud! 20.04.2016

PILDID leiad SIIT.

Täna, 20. aprillil Tartus toimunud konverentsil “Võrgustuv õppimine – ei ole üksi ükski kool” anti pidulikult üle preemiad 2016. a kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi parimatele.

Juba 25 korda toimunud konkursile esitati 39 möödunud aastal avaldatud või kaitstud tööd. Konkursitööd käsitlesid nii humanitaar- kui reaal- ja loodusteadusi, meedia- ja päästetemaatikat ning muuseumipedagoogikat.

Konkursi preemiafond 5800 eurot jagunes nelja kategooria vahel: parim eesti keeles publitseeritud teadustöö/artikkel; parim võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel, parim magistritöö ning parim populaarteaduslik töö.

Preemiad andsid üle hindamiskomisjoni liige, prof Edgar Krull ja Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis, kes avaldas sügavat austust neile, kes tänapäeva ülikeerulises maailmas õppimise ja õpetamise uurimisega tegelevad.

Ühispildile jõudnud preemiasaajad koos juhendajatega, vasakult: Margus Pedaste, Leo A. Siiman, Jaan Mikk, Mairi Männamaa, Piret Soodla, Stella Polikarpus, Imbi Henno, Jana Kadastik, Viive-Riina Ruus. Foto autor Piret Ehrenpreis

 

Eesti keeles publitseeritud teadustöö/artikli kategoorias pälvis

I preemia (1000 eurot) Imbi Henno Tallinna Ülikoolist töö „Loodusteaduste õppimisest ja õpetamisest Eesti koolides rahvusvaheliste võrdlusuuringute taustal“ eest.

Uurimistööst selgus, et uurimisõppe, kognitiivsete aktiveerimisstrateegiate ja kujundava hindamise innukal rakendamisel eesti õpilaste loodusteaduslik sooritus (eeskätt PISA näitel) halvenes ja osad PISA 2006 ja PISA 2012 mõõdikutest ei sobi seletama loodusainete õpetamist Eestis, kus loodusaineid õpetatakse nö traditsiooniliselt ehk selge tunnistruktuuriga ning õpilaste sooritus on kõrge. Eesti õpetajad tähtsustavad konstruktivistlikku õppimiskäsitust verbaalselt, kavandamata muuta oma õpetamispraktikat. Samas jäävad meie hariduse kõrge taseme juures suurel osal õpilastest arendamata kõrgemad kognitiivsed oskused, loovus ja innovaatilisus.

II preemia (750 eurot) Krista Uibu Tartu Ülikoolist ja Mairi Männamaa Tallinna Ülikoolist (SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik) töö „Õpetamistegevused ja õpilaste tekstimõistmine üleminekul esimesest kooliastmest teise astmesse“ eest.

Seni Eesti Haridusteaduste Ajakirjas kõige loetuimas artiklis toodud uuringus uuriti aastase jooksul tipptasemel metoodilisusega tekstimõistmise muutust üleminekul esimesest kooliastmest teise seostatuna õpetamise ja õpilaste verbaalse võimekusega. Selgus, et mitmekesise metoodilise pagasiga õpetajatel on vähem nõrgalt teksti mõistvaid õpilasi ja nendel õpetajatel, kes erinevatele metoodikatele tähelepanu ei pööra, püsib õpilasi, kes tekstist kuigi hästi aru ei saa.

 

Võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikli kategoorias anti välja kaks esimest preemiat ja üks teine preemia:

I preemia (800 eurot) pälvisid Piret Soodla ja Eve Kikas Tallinna Ülikoolist, Marja-Kristiina Lerkkanen Jyväskylä Ülikoolist, Pekka Niemi Turu Ülikoolist, Gintautas Silinskas ja Jari-Erik Nurmi Jyväskylä Ülikoolist töö „Does early reading instruction promote the rate of acquisition? A comparison of two transparent orthographies“ eest.

Kollektiivsest uurimistööst Eestis ja Soomes selgus, et Eesti lapsed oskavad kooli tulles lugeda Soome lastest paremini, kuid seitsme kuu pärast, esimese õppeaasta lõpuks kohad vahetuvad, sest rohkem kui treenimine toetab lugemisoskuste arengut keeleliste oskuste mitmekesisem arendamine ja motivatsiooni toetamine.

Teise I preemia (800 eurot) pälvisid Margus Pedaste, Mario Mäeots ja Leo A. Siiman Tartu Ülikoolist; Ton de Jong Twente, Siswa A. N. van Rieasen ja Ellen T. Kamp’ile Twente Ülikoolist Hollandist, Constantinos C. Manoli ja Zacharias C. Zacharia Küprose Ülikoolist ja Eleftheria Tsourlidaki Ellinogermaniki Agogi Scholi Panagea Savva,Kreekast töö „Phases of inquiry-based learning: Definitions and the inquiry cycle“ eest.

Avastusõppe mudeli välja töötanud autorid otsustasid preemia suunata sihtotstarbeliseks stipendiumiks uurimusliku õppega tegelevale üliõpilasele, kes avastusõppe mudelit kasutab.

II preemia (550 eurot) sai Jaan Mikk Tartu Ülikoolist töö „Explaining the difference between PISA 2009 reading scores in Finland and Estonia“ eest.

Emeriitprofessor Jaan Mikul uurimuses võrreldi Eesti ja Soome PISA lugemistulemusi. Selgus, et metakognitsiooni-võtteid kasutatakse enam Eestis kui Soomes, ka internetist loetakse siin rohkem. Samas kujundavad soomlased edukamalt õpilaste lugemishuvi ja lugemisrõõmu. Soome edu PISA-s seletub autori arvates nende kõrgema majandusseisu, väiksema korruptsioonitaseme ja ebavõrdsusmääraga.

 

Magistritöö kategoorias pälvis

I preemia (800 eurot) Stella Polikarpus Sisekaitseakadeemiast töö „Reostuse teema õpetamine päästekorraldajate kutseõppes Sisekaitseakadeemias“ eest.

Autor rakendas pedagoogika teooriat edukalt õppesse ning arendas välja reostusteemalise mooduli Sisekaitseakadeemias koolituvatele päästeametnikele.

II preemia (550 eurot) Marleen Pedjasaar Tallinna Ülikoolist töö „Makrotasandil haridusmuutuste algatamine Eesti haridusministrite arusaamades“ eest.

Töös on analüüsitud intervjuusid pea kõikide taasiseseisvunud Eesti haridusministritega, kelle  hinnangul võivad haridusmuutused nii alata kui takerduda erinevatel poliitilistel põhjustel (erakondlik surve, soov püüda valijate hääli või hirm neid kaotada, otsuse aimatav populaarsus või ebapopulaarsus) või seostuda laiemate muutustega ühiskonnas (riigikorra/võimu vahetus, demograafilised muutused). Samas on ka paratamatute piirangute oludes haridusministril kaalukas roll.

Populaarteaduliku töö kategoorias esimest preemiat välja ei antud, II preemia (550 eurot) pälvis Jana Kadastik Tallinna Ülikoolist töö „Populaarteaduslik (õppe)film “Otsiskelu”“ eest.

Õppefilm avab õppevara-loomet hooldusõppes kasutajakeskse disaini protsessina, hinnates õpilaste endi kasutajakogemust.

 

Tänukirjad

Tänati Priit Reiskat ja Viive-Riina Ruusi Tallinna Ülikoolist Imbi Henno doktoritöö juhendamise eest.

Tänati Katrin Poom-Valickist ja Meidi Sirki Tallinna Ülikoolist Stella Polikarpuse magistritöö juhendamise eest.

Tänati Kristi Vinterit Tallinna Ülikoolist preemia pälvinud Marleen Pedjasaare magistritöö juhendamise eest.

 

Palju õnne preemiasaajatele ja juhendajatele!

Lisainfo: Sirli Taniloo, tel 731 7347 ja 526 0562; e-post: sirli.taniloo@etag.ee

 

Konkursist

Kasvatusteaduslike tööde konkursi eesmärk on väärtustada kasvatusteaduslikku uurimistööd, õhutada tulemuste publitseerimist ja avaldada tunnustust parimatele kasvatusteadlastele.

Konkurss toimus esmakordselt 1990. aastal, mil kuulutati välja Heino Liimetsa nimeline kasvatusteaduslike tööde konkurss. Aastast 2002 on konkursil riikliku konkursi staatus. Konkurssi korraldavad Eesti Teadusagentuur ja Eesti Akadeemilise Pedagoogika Selts ja seda rahastab Haridus- ja teadusministeerium.

———————————————

Kasvatusteaduste konverents 2016 “Võrgustuv õppimine – ei ole üksi ükski kool” toimub Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi aulas 20. aprillil algusega kell 11.

Konverentsil antakse üle kasvatusteaduslike tööde preemiad.
Ajakava ja registreerumine ETAGi kodulehel http://www.etag.ee/kasvatusteaduste-konverents-vorgustuv-o…/

————————————————————————————————–

Kasvatusteaduseaduslike tööde riikliku konkursi tähtaeg on 1. märts

 

Eelteade

26.01.2016

 

2016. aasta kasvatusteaduslike tööde riiklik konkurss on avatud, konkursile oodatakse töid kuni 1. märtsini. Konkurss aitab väärtustada kasvatusteaduslikku uurimistööd, õhutada tulemuste publitseerimist ja avaldada tunnustust parimatele kasvatusteadlastele. Tulemused avalikustatakse 21. aprillil Tartus Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi aulas toimuval konverentsil.

Alates möödunud aastast on konkursi tingimused muutunud ja mõnedes kategooriates antakse preemiaid välja üle aasta. Sel aastal antakse preemiad eesti keeles publitseeritud teadustöö(avaldatud/aprobeeritud 2014 ja 2015),  võõrkeelese publitseeritud teadustöö/artikli (2015),magistriöö (2015) ja populaarteadusliku töö (2014 ja 2015) kategooriates.

Konkursi korraldaja Margit Lehise sõnul saab publitseeritud/aprobeeritud doktoritöid (Heino Liimetsa nimeline preemia) ning didaktilis-rakenduslikke töid ja õpikuid (üld-, kutse- ja kõrgharidusõpikud, mida täiendavad metoodilised juhendmaterjalid ja õpetajaraamat) esitada järgmisel aastal.

Kasvatusteaduslike tööde konkurss toimus esmakordselt 1990. aastal, mil kuulutati välja Heino Liimetsa nimeline kasvatusteaduslike tööde konkurss. Aastast 2002 on konkursil riikliku konkursi staatus.

Konkurssi korraldavad Eesti Teadusagentuur ja Eesti Akadeemilise Pedagoogika Selts,  rahastab Haridus- ja teadusministeerium.

 

Konkursi tingimused ja nõuded esitatavatele dokumentidele leiate kodulehelthttp://www.etag.ee/teadpop/kasvatusteaduslike-toode-konkurss/

 

Lisateave:

Margit Lehis

Teaduse populariseerimise osakond

Eesti Teadusagentuur

margit.lehis@etag.ee

———————————–

Kutse seminarile 9.-10. juuni 2016, The Future of The History and Philosophy of Education.
Tegemist on Soome kasvatusfilosoofia ja kasvatuse ajaloo võrgustiku regulaarselt igal aastal korraldatava konverentsiga, mis sel korral toimub koostöös Tallinna Ülikooli vastava valdkonna esindajatega. Võrgustiku juhatusse kuuluvad kõigi Soome ülikoolide antud valdkonna juhtivad professorid, keda kõiki on oodata ka Tallinna. Lisaks saabub kolleege Lätist ja Leedust.
Loodame aktiivset osavõttu nii ettekandeta kui ettekandega, sest ajalooline ja filosoofiline dimensioon sisalduvad sotsiaal- ja humanitaarteaduste (s.h. kasvatus- ja haridusteaduste) areaali kuuluvas temaatikas ju kõikjal. Ajalooline mõtlemine tagab mälu jätkuvuse ja kestvuse. Filosoofiline mõtlemine tagab transdistsiplinaarsuse ning suutlikkuse märgata ja ületada dogmademüüre, teha valikuid teedelabürindis.  

UURI LÄHEMALT: VAJUTA SIIA.

Konverentsi korraldaja: Airi Liimets

—————————————————-

EERA SUVEKOOL 2016

EERA suvekool 2016 toimub Johannes Kepler´i Ülikoolis Linzis (Austria).

Toimumisaeg: 11. juuli 2016 kuni 15. juuli 2016.

Täpsem info: http://www.eera-ecer.de/season-schools/eera-summer-school-2016/.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.